Näituse „Lõpmatusekirjad unenäomatemaatikas“ kontseptsioon

Loomisprotsessi sisenedes kogeb inimene oma loovuse põhjatut kaevu. Tungides üha sügavamale, kaev avardub ning selle piirid lahustuvad. Sügavusest lahvatab ääretu ruum, lõpmatu teadvusväli või avakosmos. Seal pulseerib loomeenergia, mis ei kuulu kellelegi, kuid on alati kõigi jaoks olemas. Ikka ja jälle võtab see avarus kuju ning võib vormuda väga erinevateks kujunditeks, mustriteks, kirjadeks, tähendusväljadeks. Neist sünnibki elav märgikeel, mille abil saab suhestuda nii mineviku kui tulevikuga, oma lähiümbruse ja ka kaugete paikadega, jutustada uusi ja vanu lugusid. Meie töödes esinev individuaalne pildikeel tekitab omalaadseid ja mitmetasandilisi jutustusi ja sümbolitevoogu, visuaalseid tekste, mille üheks eesmärgiks on peegeldada nii individuaalse kui kollektiivse enesemõistmise püüdlusi.

Erinevate kultuuride ja traditsioonide geomeetriliste mustrite seas on alati leidunud märke ja kujundeid, mida iseloomustab eriline nüansirikkus, paljutähenduslik ja kihiline olemus ning ammendamatu potentsiaal, millest sünnivad omalaadsed visuaalsed tekstid. Korrapärastes, harmoonilistes, keerukates ja üha edasi arenevates mustrites peegeldub matemaatika ja kultuuride vaheline seos, mida uurib etnomatemaatikaks nimetatud teadusharu.

Kui matemaatika on mõõtmismeetodite, erinevate kujude ja vormide, mustrite ja mudelite ning muutuste ja variatsioonide uurimise ja kirjeldamise süsteem, siis etnomatemaatika proovib mõista ja lahti mõtestada kultuuride eneseavaldumise ja matemaatika vahelisi seoseid, keskendudes peamiselt kultuuridele, kus kirjakeel on kas puudunud või kaotsi läinud. Keerukad mustrid paljudes kultuurides teevad nähtavaks selle, et matemaatiline mõtlemine võis eelneda traditsioonilisele kirjakeelele. Nimelt on eksisteerinud universaalne ja aastatuhandeid vana märgikeel, mis põhineb loovuse ja matemaatilise mõtlemise ühendusel. Pole võimatu, et tegemist on teistsugusel loogikal põhineva keelega, mille abil jäädvustati tarkust, jutustati lugusid ja edastati sõnumeid.

Unenäomatemaatika on väljamõeldud termin, et kirjeldada nähtust, kus matemaatiline mõtlemine ühineb loova ja inspireeritud aspektiga inimteadvuses. Unenäomatemaatikas ärkavad märgid ellu ning laienevad märgiväljadeks, mida võib vaadelda kui omalaadseid kihilisi tekste, mis osutavad muutustele ja teevad nähtavaks erinevaid kogemustasandeid. Märgid suhestuvad omavahel, otsides ja leides kooskõla. Tekivad lõputud variatsioonid mustritest, mis ühendavad ja tasakaalustavad vastandeid, paljastades harmoonilisemaid teeradu läbi reaalsuse kulgemiseks. Tegemist on teadvust avardava protsessiga ning kaasaegne neuroteadus on avastanud, et selliste mustritega töötamine, nende väljamõtlemine või edasiarendamine põhjustab uute sünapside tekkimist inimajus, mille tagajärjel on võimalik probleemidele uusi ja üllatavaid lahendusi leida. Kui individuaalne märgikeel seguneb universaalsete sümbolitega, tekivad lisaks mõtteprotsessis kavandatule ootamatud seosed ning vallanduvad omalaadsed narratiiviid, väljendudes sümbolite voos ja visuaalsetes tekstides, mis teevad nähtavaks ka säärase märgikeele matemaatilise algupära ja sellega kaasneva korrastava ja harmoniseeriva mõju inimpsüühikale.